Aeg võib oodata suur
Avar maastik, kus sügisvärvid kohtuvad lõputu valgusväljaga. Metsaalune jooneline struktuur loob loendamatuid seoseid puude vahel, samal ajal kui öökull võtab aja maha. See hetk on väärt, et kella mitte vaadata.
Visuaal
Jahedavõitu pargi tumedad, muinasjutuliselt keerukate võradega puud on sügislehtede värvi niidistiku kaudu omavahel ühenduses. Kõigi pilk on suunatud paremale, kust tuleb valgus ja soojus, kuld ja väärtus.
Selline ilus hetk on piisavalt pikk, et seda nautida, kui selle jaoks aja maha võtad. Teisalt on see küllalt habras, et sõrmede vahelt läbi valguda, kui sa sellest õigel ajal kinni ei haara. Sellest saab hästi aru öökull. Öö toob oma toimetused omal ajal ja see aeg võib oodata.
See on teos, mida vaataja joonistab oma peas ise edasi – üks päev üht, teine päev teist moodi. Pildil leiduvaid ringe võib näha rohkem, kui autor neid sinna teadlikult joonistas. Need on kui seemned, mis ajavad vaataja kujutluses uusi juuri. Valgust täis avarus ei anna enda kohta palju vihjeid, kuhu see edasi viib, vaid jätab ruumi fantaasiale.
Värvikompositsioon
Külmade hallikassiniste ja sügisele omaste soojade värvide kontrast loob kindla tasakaalu. Metsa kiltkivihall, süsihall ja sinakashall lasevad kollastel ja roosteoranžidel aktsentidel valguse suunas jõudu koguda. Paremale liikudes võtab kollane valgus paleti üha enam üle ja painutab kogu fookuse enda poole. See, et vastandid segunevad peaaegu märkamatult, loob vaataja silme ette avara ruumi ning kutsub sisenema ja kaasa jalutama.
Maapinna peen abstraktne niidistik lisab mahedaid punakaid ja ookerkollaseid noote. Lehti pole näha – sügise esilekutsumiseks piisab vaid õigetest värvidest.
Nerva · nerva.ee/art/401C · sales@nerva.ee

