Saladuste sula

Talv taandub ja kuudeks lume alla peitunud saladused tulevad tasapisi päevavalgele. Kristallselgelt detailsed puud püüavad puudutada lähedalt mööduvat uduloori. Võimust võtvat sulamist paistab kontrollivat mingi helendav taevane pundar.

Visuaal

Üleminekujärgus maastik on hakanud sosistama lugusid, mida lumekate on mõnda aega enda kaisus hoidnud. Saladused, olgu süütud või sügavad, on peagi avalikud. Kätte on jõudnud ärkamiste ja muutuste aeg.

Puude ja põõsaste teravalt peen pitsmuster on nüüd uus esiplaan, mis kogub jõudu peatselt algavaks ulatuslikuks metamorfoosiks.

Soojust ja õrna valgust kiirgav sürreaalne pusa käegakatsutavalt lähedal taevas on puude struktuuriga äratuntavalt sarnane. See on taevaste ja maiste jõudude koostöös saavutatud võit lahkuma sunnitud talve üle.

Värvi­kompositsioon

Värvigamma on dialoog veebruari jaheduse alistumise ja märtsi sooja lubaduse vahel. Lume sinakad hallid, härma karged valged ja jää sinised tõmbavad uttu ja teevad ruumi maalähedastele pruunidele värvidele.

Pehme taevapundar on oma värvid näpanud ilmselt möödunud sügise virsikutelt ja selle jõud on sinakast lumest ja uduvinest selgelt üle.

Valdavalt sinistes toonides talvine stseen ei mõju kaugeltki enam külmana, kuna tõendid sooja saabumisest on ilmsed: nüansirikas porikarva pinnas ning lahkelt vastuvõetud soojuskiirguse ülierksad oranžid ja säravvalged peegeldused.